Kes on vandeaudiitor?

Vandeaudiitorite tegevuse avalikku kasu saab seostada arusaamaga üldisest finantsdistsipliinist. Jätkusuutlike tegevuste jätkamine ja vastupidistest loobumine aitab kaasa terve majanduse kasvule. Seetõttu on oluline, et finantsnumbrid oleksid täpsed ja võrreldavad, mis tagab majandussüsteemi läbipaistvuse ja annab seeläbi võimaluse elujõuliseks kasvuks. Ühe ettevõtte raamatupidamine on tema erahuvi. Samas kõikide ettevõtete raamatupidamiste korraldamine selliselt, et majandusüksuseid saaks omavahel võrrelda ja kõrvutada, on juba avalik huvi. Seega teenib vandeaudiitorite töö kõrge kvaliteet avalikkuse huve ning äsja parandatud ja täiendatud rahvusvahelised auditeerimisstandardid võimaldavad seda veelgi paremini teha.Vandeaudiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Vandeaudiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi.

 Vandeaudiitori kutsetegevus

 Vandeaudiitori kutsetegevus on auditeerimine, nõustamine ja vandeaudiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Auditeerimisreeglistik näeb vandeaudiitorile ette erinevaid kutsetegevusi (audit, ülevaatus, mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimine jne). Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest tulenevalt ka avalikkuse huvist erineva suurusega ettevõtete aruannete suhtes, on ettevõtetele seadusega kohustuslikuks tehtud erinevat kindlustunnet pakkuvad vandeaudiitori aruanded.

 Audit

 Audit on töövõtt, mis annab avalikkusele kindlust, et raamatupidamisaruannetes ei esine olulisiväärkajastamisi. Auditi tulemuseks on positiivset kindlustunnet andev aruanne, kus öeldakse, kasraamatupidamisaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, tulemust ja rahavooge.

Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa majanduse korrapärasele toimimisele. Vandeaudiitori arvamus tõstab finantsinformatsiooni usaldatavust. Siiski ei vabasta aastaaruande auditeerimine juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust informatsiooni tõepärasuse eest vandeaudiitorile.

Auditiprotsessi võib jagada tinglikult kolmeks etapiks, mitte kõik neist ei toimu kliendile nähtavalt:

1. Planeerimine - selle käigus toimub arusaama omandamine kliendi taustast ja tegevusest, auditi

strateegia ja plaani väljatöötamine. Planeerimise tulemusel koostatakse detailne tööprogramm;

2. Tõendusmaterjali kogumine – selle käigus viiakse läbi tööprogrammis planeeritud teste, vaatlusi, analüüse;

3. Kokkuvõte – siin võetakse kokku ja esitatakse kliendile töö käigus avastatud puudused. Esitatakse vandeaudiitori aruanne.

 Ülevaatus

 Väiksemad ja vähema avaliku huvi all olevad ettevõtted ei vaja sageli sellist kindlustunnet oma aruannetele, mida audit pakub, neile vajalik teenus võib olla ülevaatus.

Võrreldes auditiga pakub ülevaatus avalikkusele väiksemat kindlustunnet ja seda kasutatakse väiksema avalikkuse huvi all olevate üksuste puhul.

Mille poolest erineb ülevaatus auditist?

Erinevalt auditist ei testita ülevaatuse puhul põhjalikult raamatupidamises kajastatud andmeid ning finantsaruande koostamise kontrolliprotseduure. Ülevaatuse puhul piirduvad vandeaudiitori poolt läbiviidavad protseduurid analüütiliste testide ja võtmeisikute intervjueerimisega.Finantsinformatsiooni ülevaatuse tulemusena esitab vandeaudiitor aruande, mis annab vähem kindlust kui auditi aruanne, kuid valmib kiiremini ning väiksemate kuludega. Ülevaatuse tulemusel esitab vandeaudiitor tavapärasest sõltumatu vandeaudiitori aruandest nö tagurpidise, läbi topelt eituse esitatud arvamuse.

 Muud kutsetegevuse liigid

Lisaks auditile ja ülevaatusele osutavad vandeaudiitorid veel mitmesuguseid erinevaid teenuseid, osad neist annavad kindlust (näiteks mitterahalise sissemakse hindamise kontrollimine), teiste puhul rakendatakse vandeaudiitori kutsealast kompetentsust erinevatest asjaoludest, tehingutest või toimingutest parema ülevaate saamiseks (näiteks kokkuleppelised toimingud, riskianalüüsid, kontrollide efektiivsuse hindamised).

Mida vandeaudiitor teeb

 Kontrollib aasta-aruande vastavust raamatupidamistavale

 Kontrollib maksuarvestusprintsiipide rakendamist nii palju kui on aastaaruande kui terviku seisukohalt vajalik

 Kontrollib, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõttest adekvaatse pildi

 Annab oma tööga mõistliku kindluse

 Keskendub olulistele finantsnäitajatele

 Nõuab tõendusmaterjale, et täita seadusest tulenevad nõuded

 Ei koosta kliendi aastaaruannet, sealhulgas ei vali ettevõttele arvestuspõhimõtteid, ei anna raamatupidamislikke hinnanguid

Ei tööta välja sisekontrolli süsteemi

 Ei anna auditi raames kõikehõlmavat hinnangut ettevõtte sisekontrolli süsteemi toimivuse  kohta

 Ei koosta ettevõttele auditi raames raamatupidamise sise-eeskirju

 Ei teosta maksuauditit

 Ei kontrolli raamatupidaja töö perfektsust

 Ei koosta konsolideerimise tabelit

 Ei pane kokku rahavooge

 Ei anna 100%-ilist kindlust

 Ei võta juhatuselt vastutust

Uues audiitortegevuse seaduses toodud ülevaatuse ja auditi kriteeriumid, millest tuleb lähtuda 2010.a majandusaasta aruande audiitorkontrolliga seoses:

Vähemalt kaks alljärgnevalt nimetatud kolmest kriteeriumist peavad auditi või ülevaatuse kohustuse tekkimiseks olema täidetud:

Näitajad on toodud eurodes vastavalt seadusandlusele!

                         Müügitulu          Varad kokku                 Töötajad                                                                                                              

 Audit               2 000 000             1 000 000                         30

Ülevaatus         1 000 000                 500 000                        15

 Vähemalt üks allpool nimetatud kolmest kriteeriumist peab auditi või ülevaatuse kohustuse tekkimiseks olema täidetud:

                         Müügitulu             Varad kokku                Töötajad                               

Audit                  6 000 000                 3 000 000                   90

Ülevaatus           3 000 000                  1 500 000                  45

 Audit on lisaks eespool nimetatud alustel kohustuslik kõikidele aktsiaseltsidele, riigi raamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sihtasutustele ja riigieelarvelist eraldist saavale erakonnale.

Kohustusliku ülevaatuse võib alati asendada auditiga ning nagu eespool kirjeldatud, võib auditi või ülevaatuse korraldada vabatahtlikult, siis kui viidatud kriteeriumid ei ole täidetud.